- Table View
- List View
Incwadzi Lengenakheli
by Thembekile MsibiIncwadzi Lengenakheli Lencwadzi inetindzaba letimfisha telikhetselo kantsi futsi tisecophelweni lelisetulu impela. Letindzaba titfumba ingcondvo, tibuye tifundzise ngemakhono ekuphila. Tidzingidza tingcikitsi talamuhla letifaka ekhatsi kuhlukubeteka kwebantfwana nabomake kanye nesifo sembulalave. Umhleli walencwadzi Thembekile Msibi uhlahlele kabanti letindzaba ngesakhiwo nemitsambo yato.
Kuba Njalo Nje
by Lucy Zodwa DlaminiKuba Njalo Nje Lona ngumdlalo lonendzaba lesimangaliso ngaJabulile. Ngemuva kweminyaka lesitfupha atikhulisela umntfwanakhe sekuvela indzaba lesekelwa ngemaphupho nelucwaningo lwadokodela kutsi leli akusilo litsambo lakhe. Umbhali walomdlalo Lucy Zodwa Dlamini ufundzisa lapha e University of Swaziland. Ukucikelele kutsi lomdlalo bafundzi bawukhone kuwudlala enkhundleni lokutawukwenta bawucondze melula, bawutsakasele.
Siswati Lulwimi Lwasekhaya: UBC Contracted
by F. M. Armooh M. N. Kekana B. B. MalangwaneLibanga 12 lingumnyaka lomkhulu ngetizatfu letinyenti, akusiko kutsi utawube ungena emsebentini noma uchubekisa tifundvo takho. Kwati Lulwimi lwakho Lwasekhaya kutakusita kakhulu kuyo yonkhe imitamo yakho. Utawukhona kuvisisa nekungenelela kutinkhulumiswano. Utawukhona kuhlanganisa imicondvo kanye nemicabango yakho ngendlela letfokotisako. Utawukhona kusoma labanye utakhele ematfuba ngekwakho, ubuye utikhulise etindzabeni letiphatselene nemsebenti. Kuphindze kubaluleke kukhumbula kwekutsi incenye leril<hulu yalokwenta iNingizimu Afrika ibe live lelihlukile nalelikhetsekile kutsi ibonakala ngetilwimi nemasiko lamanyenti lehlukene – konkhe kusichaza njengesive. Likhono lakho lekutiveta likwenta ube ngumeleli welulwimi nemasiko akho, futsi lencwadzi inako konkhe lokudzingako kutfutfukisa emakhono akho kuyo yonkhe imikhakha ledzingekile. Umhlaba mkhulu lapha ngaphandle. Ciniseka kutsi liphimbo lakho liyevakala.
Siswati Lulwimi Lwasekhaya Libanga 12: UBC Uncontracted
by F. M. Armooh M. N. Kekana B. B. MalangwaneLibanga 12 lingumnyaka lomkhulu ngetizatfu letinyenti, akusiko kutsi utawube ungena emsebentini noma uchubekisa tifundvo takho. Kwati Lulwimi lwakho Lwasekhaya kutakusita kakhulu kuyo yonkhe imitamo yakho. Utawukhona kuvisisa nekungenelela kutinkhulumiswano. Utawukhona kuhlanganisa imicondvo kanye nemicabango yakho ngendlela letfokotisako. Utawukhona kusoma labanye utakhele ematfuba ngekwakho, ubuye utikhulise etindzabeni letiphatselene nemsebenti. Kuphindze kubaluleke kukhumbula kwekutsi incenye leril<hulu yalokwenta iNingizimu Afrika ibe live lelihlukile nalelikhetsekile kutsi ibonakala ngetilwimi nemasiko lamanyenti lehlukene – konkhe kusichaza njengesive. Likhono lakho lekutiveta likwenta ube ngumeleli welulwimi nemasiko akho, futsi lencwadzi inako konkhe lokudzingako kutfutfukisa emakhono akho kuyo yonkhe imikhakha ledzingekile. Umhlaba mkhulu lapha ngaphandle. Ciniseka kutsi liphimbo lakho liyevakala.
Wate wacondza kahle Steve Kanye Naletsi Imisebenti Lekhangako leyantiwa bantfu
by Margaret Koopedi and Linda MichellSiSwati Lulwimi Lwasekhaya Libanga 6
Kugacwa lokukhulu kanye Nekupopola umutsi ngemshini lobona tilokatana letingabonwa ngemehlo
by Gillian Leggat and Linda MichellSiSwati Lulwimi Lwasekhaya Libanga 6
Moses nengobiyane Nebungani lobungacondzakali
by Jenny Seed and Linda MichellSiSwati Lulwimi Lwasekhaya Libanga 6
Timpungane letiluhlata letesabekako kanje nenhlati lebovu
by Margot Long and Linda MichellSiswati Lulwimi lwasekhaya Libanga lesine 6
Bochakazane labamangalisako naletsi Emadayinaso etindzabeni tekusungulwa tabo sosayensi
by Rosemary Golding and Ruth PresslerSiSwati Lulwimi Lwasekhaya Libanga 6
Lidolobha lase Canvas naletinye tindzaba
by Jenny Seed and Ruth PresslerSiswati Lulwimi Lwasekhaya Libanga 6
Bo-Orville naWilbur kanye na Pipit undiza kwendlula bonkhe
by Jim Draper and Linda MichellSiSwati Lulwimi Lwesekhaya Libanga 6
Makhelwane Lotsandza tindzaba naletinye tidzaba
by Rosemary Golding and Ruth PresslerSiSwati Lulwimi Lwasekhaya Libanga 6
Imfihlo yaMapungubwe naletinye tindzaba
by Barbara Herbert Bob Herbert and Ruth PresslerSiSwati Lulwimi Lwasekhaya Libanga 6
Bakwenta nalendlela naletsi Kwentiwa kanjena lamuhla
by Connie September and Ruth PresslerSiswati Lulwimi Lwasekhaya Libanga 6
Emalanga Lamatsatfu ehlatsini naletinye tindzaba
by Margot Long and Linda MichellSiSwati Lulwimi Lwasekhaya Libanga 6
Uphile saka kanye naletsi Imidlalo yema video:Ikahle noma ikabi?
by Margot Long and Linda MichellSiswati Lulwimi Lwasekhaya Libanga 6
Litfuba Lekulwa
by Z SibekoSthembiso Mahlalela besekashiywe sikhatsi sekuya esikolweni ngalesikhatsi sekabeka ngelitubane sekajahe Lindiwe. Bungane babo bacala ngalesikhatsi banikwe sigwebo kanyekanye. Ngalesikhatsi imphilo ya Sthembiso icala kuba sicakacaka, lobungane babo basimama batfutfuka kakhulu. Bonani, longumunye welicembu lebafana labasabekako belibanga 7, besabisa Sthembiso ngekumfaka esivumelwaneni sekutsi ahlanganyele nabo emdlalweni wekucudzelana ngesibhakela lodlalwa badlali labangcunu. Sthembiso kwamtsatsa ema-awa lamanyenti loku latjelwa kona, kumudla kamatima. Wabona kwekutsi akekho umuntfu langamcocela ngaloku ngaphandle kwaLindiwe. Kungani bemndeni wakhe bangamvumeli kwekutsi adlale umdlalo esibhakela? Ngabe kucindzetelwa ngabangani kumbe bothitshela? Imphela libanga 7 limatima! Ngalesikhatsi lomdlalo uchubeka kucatululeka emafindvo, safundza lokunyenti ngalabangani lababili nangendlela labasitana ngayo bobabili kute bakwati kuphumelela kulomnyaka wabo welibanga 7!
Lidolobha Legolide
by Z SibekoBesekufika sikhatsi sekutsi Sthembile Mahlalela ashiye konkhe lakwatiko nalakwetayele ngemuva. Besekufike sikhatsi sekutsi atfutse namake wakhe kanye nemnakabo lomncane kute bayohlala namalume wabo. Sthembiso bekaphatseke kabi ngalengucuko lebeyenteka emphilweni yakhe. Lokunye lobekumphetse kabi kwekutsi sewuya emabangeni laphakeme. Lidolobha liyajabulisa kantsi futsi liyatsandzeka, kepha Sthembiso wabuye wacabanga kwekutsi konkhe lokumanyatela akusilo ligolide! Make wakhe akamange ayitfokotele lengucuko yeluhlelo lolusha lwenhlalo yabo, ngaphandle kwawo umndeni wamalume wakhe. Kumatima kakhulu kunobe ngubani kufundza ngetindlela letinsha. Lokunye futsi ngiko kuya esikolweni lesisha. Sthembiso wabona kwekutsi yena usemuva kakhulu kunabontsanga yakhe baseklasini. Lindiwe naye bekumele atfutsele edolobheni, loko kutabanika litfuba lekuchubeka ngebungani babo, lokungenani kukhona lokutaba ngulakwetayele. Sthembiso watibona kwekutsi unelikhono lelihle kutelibhola letinyawo wabona kutsi kuncono asebentise temidlalo kute asitakale kumelana naletingcinamba tesikolo lesisha, umndeni kanye nebangani bemnyaka wakhe welibanga 8. Kuphela kwemnyaka kwaba yintfo lebashiya nemlayeto banaLindiwe. Fundza kwetakho ...!
Tinhlitiyo Letisemlilweni
by Z SibekoSthembile Mahlalela utfokotile ngobe sengumnyaka wakhe welibanga 9, kantsi tintfo timhambela kahle yena nebangani bakhe kanye nemndeni wakhe. Lokubi ngiko nje kwekutsi umzala wakhe longuNtombi sewunesingani, kantsi sewucale kumfihlela tintfo. Sthembiso uphatseke kabi kakhulu ngamzala wakhe. NguLindiwe kuphela lowati kutsi Sthembiso uphatseka kabi kangakanani ngaloku lokwentiwa ngumzala wakhe. Sthembile akafisi kwatisa labadzala ngalesigameko ngobe angafuni kufaka mkheyi wakhe etinkingeni! Tifundvo lekatifundze esikolweni Sthembiso tamenta waphatseka kabi kakhulu ngaNtombi. Kuvakasha kwagogo namkhulu wakhe nako akumange kulwehlise loluvo lwentfukutselo lolwakhela kuye. Ngekuhamba kweminyaka, bangani bakhe bafundza kabuhlungu ngemaciniso emphilo. Kepha bekunesimanga lesilindzele Sthembiso ekupheleni kwalendzaba. Bafundzi belibanga 9 batativa kwangatsi bangalandzisa kuSthembiso nebangani bakhe ngalesikhatsi nabo sebafike esigabeni sekukhula
Tibuya Emphandzeni
by M Mkhatshwa Ne Masoka Nf Maseko Ss MazibukoTibuya Emphandzeni ngumbhalo logcogcelwe ndzawonye lonetindzaba temdzabu letibuciko bemlomo lobuFaka ekhatsi tinganekwane letihleleke ngalendlela lelandzelako: tinganeko, tinganeko — tilwane, tinsumo, tinsumansumane nematekelo. Kulokuhaywako: tibongo, tinanatelo, netingoma. Inkhulumobuciko: taga, tisho netiphicaphicwano. Kunaloku labatsi Tinkhwele Tekudvumisa loku — ke babhali baticambele futsi kusetjentiselwa kujabulisa bantfu kutsi batfokote, bahleke, banikane imibono, imicabango, tinkholelo, tingucuko netindlela bantfu labaphilisana ngato kute bangete lwati lwekuvisisa emasiko abo. Lelibhuku letinganekwane likhetfwe Litiko Letemfundvo lekumele lifundvwe ebangeni lelishumi nakubili (Libanga 11) Lencwadzi yetinganekwane yincenye yeluhlu lwetincwadzi lolukhetfwe Litiko Letemfundvo letawufundvwa ebangeni lelishumi nakubili (Libanga 11), futsi isezingeni lelisetulu lelifaka wonkhe umtsetfo lekufanele ulandzelwe kuSitatimende Yavelonkhe Yekharikhulamu nekuHlola kulolulwimi lwasekhaya, Siswati neluhlolo lwelibanga lelishumi nakubili. Tibuya Emphandzeni inalamagalelo lalandzelako: inesingeniso lesihehako lesicuketse sendlalelolwati saletinganekwane kute kugcwaliseke lwati lwekuyivisisa kanye nebunandzi balenganekwane kunemanotsi kuletinganekwane lendlala lwati ngenganekwane, asita kutsi uyivisise kanye nekuyihlatiya, imisebenti lengentiwa ngumuntfu ngamunye, ngababili, ngemacembu nemisebenti yaseklasini kuneluhlu lwemagama — silulumagama ekugcineni kwalelibhuku, lolunenchazelo yemagama lasetjentiswe kulencwadzi kute uvisise ncono lencwadzi kunemibuto yekutivivinya kuletinye tincenye talencwadzi kanye netimphendvulo letimisiwe longatihlola ngako nawutifundzela lilukuluku lekufundza — ungafundza yonkhe lencwadzi sinesiciniseko sekutsi utawufuna kufundza lamanye emabhuku alombhali nemisebenti yakhe
Kwahlwa emini
by Jj ThwalaKWAHLWA EMINI – Umdlalo weSiswati locuketse ingcikitsi yemlandvo. Utsintsa bukhosi bakaNhlapho lobutinte emkhatsini wemifula Ingwempisi, Ligwa, Silobela neMpuluzi. Ngumdlalo lekumele ufundvwe kuhlatiywe kabanti ngemmeleli, imbangi nebalekeleli. Yindzaba yembango lekumele kuhlahlelwe inkhulumiswano, umnyakato, balingisi, ingcikitsi, ludvweshu, sakhiwo, tinkhundla nalokunye. Yifundze mfundzi bese uyayihumusha.